Kirjaklambritest vöö

Peategelase Kati mõlemad vanemad on juristid, nad elasid enne Eestisse kolimist Inglismaal. (Isa on inglane.) 

Nüüd on tal juba töök aega olnud depressioon, ta ei tea kuidas sellest välja tulla. Tal on küll oma poiss, kuid too ei oska teda aidata. Kõik arvavad, et Kati on korralik tüdruk, ise ta aga seda olla ei taha ning hakkabki käima pidudel, jooma, suitsetab ta juba enne. Ühel peol pistetakse talle suhu narko tablett ning ta neelab selle alla. Hiljem ta vägistatakse Marguse (kui ma õigesti mäletan) poolt ja ta saab HIV. Ta hakkab Margusega rohkem aega viitma, sest ta ei julge kellegile teisele oma haigusest rääkida. Kogemata saab, aga ta õde seda teada, kui too ta päevikut loeb. Hiljem, kui ta oma poisi Juhaniga tülitseb, tunnistab ka talle üles, et tal on HIV.
Kuna ta ei leia enam oma elul mõttet, läheb ta parkimismajja, et selle katuselt alla hüppata. Katuseäärel olles saab ta aru, et see ei ole ikka õige valik ja tahab tagasi minna, kuid ta libiseb ning kukkub alla. Ta õde oli parkimismaja all ja nägi ta surma pealt.

Minu arvamus: Minule endale see raamat eriti ei meeldinud, on ka paremaid raamatuid. Kuid lugeda ta kõlbas ning kirjanikku jutt oli normaalne, kuigi mõned kohad oleks võinud selgemalt kirjutatud olla. Teist korda ma seda uuesti ei loeks.