Minu Pariis

 Me pidime valima kirjanduse tunnis ühe "Minu ..." .sarja raamatu, mille me läbi loeme ja pärast selle kohta ettekande tegema. Mina valisin selleks Minu Pariisi.
Raamatus räägib Urmas Väljaots oma elamisest Pariisis. Ta läks Prantsuse Moeinstituuti õppima moe-ja tekstiilijuhtimist. Hiljem töötas ta ka Prantsuse Moeajakirja toimetuses. Raamatus ta jutustas oma elust ja õpingutest Pariisis.
Mulle see raamat väga meeldis, kuigi olin ma enne kuulnud teisi arvamusi. Laideti sellepärast, et selles raamatus pidi olema palju moejuttu, aga minu jaoks küll mitte.

Võtsin ka raamatust enda lemmikuma lõigu.
Sissejuhatuseks ütlen ette, et ta oli just endale leidnud uue odavama korteri ning nööd ta tutvustab seda. 
Katuseaken muudab ruumi valgusküllaseks. See pole mitte mugav ja ergonoomiline Velux , vaid kergelt antiiksem mudel, mida avades tuleb kasutada nii jõu-kui ilunumbreid. Väikest vürsti lisab ärevus- kas aken peab ka seekordse avamisprotseduuri  vastu või langeb kolinal voodile.
Välisuksest paremal asub kapp, kus paikneb kemps- potil istudes uks kinni ei käi, sest põlved jäävad ette. Aga ikkagi oma WC! Selle kõrvale on ehitatud tulikuuma veega dušinurk. Ülejäänud elupinnast eraldab seda lihtsalt kardin. Duši kõrval on kohe kööginurk ehk külmkapi peal asuv elektripliit, kraanikauss ja väike tööpind. Hommikul on siin ülimugav putru keeta- ühe käega seebitan juukseid , teisega segan samal ajal potis kaerahelbeid. See on kõige praktilisem ja aega säästvam elamispind, mis mul olnud on. Ma pole kunagi hommikuse ettevalmistamise peale nii vähe aega kulutanud.

Apollo tutvustus:
Kuhu kadusid Chaneli parukad? Miks tahab Pariisi korteriomanik näha üürniku tuludeklaratsiooni? Milline oli mu kapisuurune katusekorter? Kus on Pariisis prestiižne elada? Kuidas moeshow’le modelle valitakse? Milline on tõeline pariisitar? Millised on Pariisi huvitavamad restoranid? Kui palju prantslane puhkab?...

Selles raamatus leiate vastused nii neile kui paljudele teistele küsimustele. See on lõbus antropoloogiline vaatlus, kus absurdsed situatsioonid vahelduvad konkreetsete ellujäämisnäpunäidetega ning kus ma jutustan oma tähelepanekustest Prantsusmaa ja prantslaste ning Pariisi ja pariislaste kohta. Teie ees on väike sissevaade prantslaste igapäevaellu, nende veidrustesse, kommetesse ja harjumustesse. Kuid see on ka minu lugu – sellest, kuidas uude keskkonda sattusin ja kuidas siin kohaneda tuli.

Siit leiate ka rohkem informatsiooni teiste Minu sarja raamtute kohta: Petrone kirjastus

Comments

Popular posts from this blog

Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus

Mängult on päriselt

Süü on tähtedel