Raamt oli "Minevikuta mälestused" teine osa. Julgen isegi väita, et II osa on parem, kui I. Sest esimeses käis kogu aeg ringi jooksmine ning vahepeal oli tunne, et ei saa midagi aru. II osas oli peategelane juba kasvanud suureks ning käis ülikoolis ning elas oma elu. Raamatu lõpp üllatas... Võtsin ka tutvustuse Apollost: „Minevik olevikus” on järg raamatule „Minevikuta mälestused”, kus 16-aastane Liisa-Ly otsustab suvel kodust põgeneda ja jõuab tagasi alles mitu kuud hiljem. Nüüd on möödunud viis aastat ja Liisa-Ly elab koos noormehega, kes ta toona lõpuks tagasi koju tõi. Elu on ilus ja tüdruk ei oska unistada millestki enamast, kuid korraga ilmub välja inimene, mälestus viie aasta tagusest suvest, kes tema idüllilise elu uuesti sassi lööb. Liisa-Ly seisab keeruliste valikute ees, aga mis tahes valikut ta ka ei teeks, keegi saab ikka haiget.

Vahepeal pidin kooli tööna tegema Artur Alliksaare luuletuste kohta luulepõimiku. Kuna ma ei saa luulest aru siis mulle see ka absoluutselt ei meeldi. Ma pole kunagi eriti palju luuletusi lugenud...olen pääsenud. Sellega seoses ma ei oska ka ta luulet kellegi teise omaga võrrelda.

Raamat, mida ei suutnud käest panna. soovitan lugeda, kui pole veel lugenud, sest selles raamtus on  kõike, mida ühes heas raamtus peab olema. Otsisin ka selle autori teisi raamtuid, aga eesti keeles tal raamtuid kahjuks rohkem pole. Apollo tutvustus: Paps? Zombie. Ema? Ammu surnud. Mina? Noh, olge valmis kõige hullemaks. Pärisilm on jube koht. Küsige kas või 16-aastaselt orvult Dru Andersonilt, tüdrukult, kes on maha nottinud omajagu ilgeid tegelasi. Ta on relvastatud, ohtlik ning valmis esmalt tapma ja alles siis esitama küsimusi. Läheb aega, enne kui ta hakkab tegema vahet, keda saab usaldada ja keda mitte. Dru on alati olnud “veider”. Lapsest saati on ta koos isaga linnast linna reisinud ja öös varitsevaid olendeid jahtinud – kummaline, aga üsna mõnus elu… kuni hetkeni, mil Dakota lumme mattunud väikelinnas näljane zombie tema kööki murrab ja kõik vastu taevast lendab. Dru jääb üksi, ning nurka surutuna peab ta kabuhirmust hoolimata võtma kasutusele kõik teadmi...

Olin kuulnud selle raamtu kohta palju head, hakkasin ka lugema. Mulle see raamt ei sobinud ning jätsin pooleli, võib-olla olid mu ootused liiga kõrged. Apollo tutvustus: Lisann oli üheteistaastane, kui temast sai maailmakuulsa bändi Dreamblue tulihingeline fänn. Nüüd, kaheksateistaastaselt, otsustab ta osaleda Dreamblue maailmaturneel, järgnedes bändile üheksasse riiki ja käies kolmeteistkümnel kontserdil. Oma teekonnal tutvub ta paljude värvikate kaasfännidega, leiab nii sõpru kui ka vaenlasi, satub täbaratesse olukordadesse ja hakkab mitmeid asju nägema uue pilguga. Reisi lõpuni ei kaota Lisann lootust, et täitub tema suurim unistus – kohata oma ebajumalaid silmast silma ja öelda nendele, kui palju ta neid armastab. „Armastusega fännidelt” on noorteromaan, mis pakub sissevaadet fännikultuuri ja tutvustab paljudele raskesti mõistetavat kirge, mis ühendab fänne nende iidolitega.

Väga hea raamat oli. Räägib ühe poisi kuude kooli sattumisest, sõprade leidmisest. Poisi elus on väga tähtsal kohal raamatud ja sõbrad. Selle raamatu kohta on ka tehtud film, mis oli täpselt sama. (Midagi muudetud ei olnud.) Teadmiseks ka see, et see raamat on Ameerikas keelatud. Võtsin ka Apollost tutvustuse: Noorteromaani "Müürililleks olemise iseärasused" peategelane Charlie on tõeline müürilill – ta ei paista oma kaaslaste seast millegagi silma, ent paneb asju tähele, oskab hoida saladusi ning mõistab. Keskkooli esimese aasta kaose keskel sõbruneb Charlie aga Sami, Patricku ja Bradiga, kes avavad noormehele hoopis uue maailma. Stephen Chbosky romaan koosneb 15-aastase Charlie kirjadest raamatu lõpuni tundmatuks jäävale sõbrale. Ta jutustab avameelselt oma hirmudest, muredest ja saladustest: parima sõbra enesetapust, lemmiktädi surmast, ebaharilikust suhtest perekonnaga, rahutuks tegevast armumisest ning esimestest kokkupuudetest alkoholi ja narkootikumideg...