Grey

Grey on raamat, mis on "Viiskümmend halli varjundit" peegelpilt, aga ainult nüüd on peategelaseks mees Christian Grey. Raamat rääkis täpselt samadest sündmustest lihtsalt läbi mehe pilgu. Minu jaoks oli seda lugeda igav kuna ma olen varem juba lugenud "Viiskümmned halli varjundit" ning see oli täpselt sama. Raamatu peategelast olin ma ette kujutanud varem lugedes täpselt samasuguselt nagu kirjanik teda nüüd ettekujutas, kuid mind häiris Grey hoolimatus. Ma ei tea, kas see on täpselt õige sõna selle kirjeldamiseks.
Ma ei ole kursis, kas raamatule "Grey" tuleb ka uus järg või mitte, kuid ma pole kindel, kas ma loeksin seda. Samuti ei saa ma aru selle raamatu menust, sest minu arust läbi naise, Anastassia Steele mõttete ("Viiskümmend halli varjundit") oli seda palju huvitavam lugeda.

Apollo tutvustus: E. L. James toob meieni Christiani enda sõnadega ta mõtted, meenutused ja unenäod. Me näeme uuest värskest vaatepunktist armastuslugu, mis on paelunud miljoneid lugejaid üle kogu maailma.

Christian Grey kontrollib kõike oma maailmas, kus valitseb kord ja distsipliin ning samas täielik tühjus – kuni päevani, mil Anastasia Steele ta kabinetti sõna otseses mõttes sisse kukub. Christian püüab naist unustada, ent teda valdab tunnetetorm, mida ta ei mõista ja mille vastu ei saa. Ana on väga erinev teistest naistest – ta on uje ja ebamaine ning mehele tundub, et Ana näeb ta imelisest äriedust ja uhkest elustiilist sügavamale, otse ta külma haavatud südamesse.
Kas Christian suudab Anaga koos olles vabaneda lapsepõlve õudustest, mis teda igal öösel kummitavad? Või tõukavad mehe sünged ihad, kontrollivajadus ja enesepõlgus Ana temast eemale ning hävitavad Christiani õrna lootuse?